|
Dán jagá Čorvoš bálkkášupmii geigejuvvui Gáddái bággejuvvon filbmii.
Loga eambbo "Čorvvoš" vuolde.
Nils Utsi boahtán festiválii
Gaskavahku čájeha Sámi filbmafestivála oanehisfilmmaid dii. 15.00 Thon Hotel. Dan oktavuođas boahtá Nils Utsi čuovvut filmma Antikvariáhta, mas neaktá váldorolla.
Seminárat ja Mikkel Gaup Special
Distaga 30.03. fállá filbmafestivála guokte dehálaš seminára. Dasa lassin čájeha filmmaid main Mikkel Gaup lea guovddážis.
Beaivi álgá seminárain álgoálbmot filbmafoandda birra. Álgoálbmogat Kanadas, Australias ja Norggas čoagganit digaštallat movt dakkár foandda sáhtášii dahkat duohtan. Lágideaddji, Internášunála Sámi filbmaguovddáža jođiheaddji, Anne Lajla Utsi, bargá dan ovdii ahte álgoálbmotfilmmat eai galgga dárbbašit reivdadit iežaset filbmamuitalusa ruhtadeame dihte, muhto ahte galget oažžut ruhtaduvvot filmmaid dan vuođul maid áigot gaskkustit.
Astoáiggi bargguin sierra fitnodahkii
Maŋŋel internašunála oasi, joatká festivála seminárain dan birra movt ráhkadit kulturfitnodaga. Lea Film i Finnmark gii doallá rabas seaminára gos muitala movt sáhttá iežas bargosaji ráhkadit. Máŋggas geat barget filmmain, dahket dan astoáiggis, eai gea jurssaš dan fásta bargun. Dál lea vejolaš semináras oahppat movt sáhttá friddjaáiggi doaimmaid dahkat bargosadjin. Maŋŋel seminára fállá fitnodatráđđeaddi, Dag Norum, peršuvnnalaš láidesteami fitnodaga álggáheami oktavuođas.
Mikkel Gaup beaivi
Mikkel Gaup beaivi álgá su vuosttaš filmmain, Ofelaš, ja loahpahuvvo su ođđaseamos filmmain, Snarveien.
Filbmaprográmma lea dál almmuhuvvon.
Don gávnnat dan go deaddilat FILBMAPROGRÁMMA.
Go deaddilat FILMMAT, de doppe sáhtát lohkat dán jágá filmmaid birra.
Sámi filbmafestivála 2010
Njukčamánu 29. - 30. beivviid
Almmolaš rahpan njukčamánu 29. beaivvi dii. 20.30
Ice Cinema - Snowmobile drive-in Theatre
Guovdageainnu Thon Hotel
Sámi filbmafestivála 2009
Barents mota čájáhus ja Norgga premiere
Nils Gaup čájeha otne eahkes vuosttaš geardde iežas ođđá dokumentára Barents fashion week. Dan oktavuođas dollet bivttashábmejeadjit mota čájahusa. Dan čajáhusás čájehit biktasiid máid hábmejeadjit miehta barents regiuvnna leat ráhkadan.
Nils Gaup maiddai boahtá filbma čajáhussi.
Čorvoš bálkášupmi juhkkojuvvo otne!
Otne juohka sámi filmbafestivála Čorvoš bálkášumi. Bálkášupmi juhkkojuvvo diibmu 2045 muohtakinos.
Dás sáhtát lohkát eanet bálkášumi birra.
Filbmaseminare otne II ŠATTA!
Otná filbmaseminara sámi sisdoalu ja sámi rollaid birrá filmmain ii šatta! Dat lea dan geažil go logaldallit eai sáhttán boahtit.
Ođđá premiere: “Min arbeeatnan luohti”
Rahppanfeasta Inga Juusoin.
Otne maŋŋel máŋimuš filmma doallá Sámi filmbafestivála stuora rahppanfeasta Thon Váris diibmu 2315. Dovddus juoigi Inga Juuso boahtá oktan Steinar Raknesain doallat konseartta. Soai čuojaheaba lávlagiid sutno máŋimuš skearrus Skáidi.
Billeahttaid oasttat festivála kántuvrras ja mákset 50 ruvnno.
Gumppe rahppa Sámi filmba festivala
Dán jagá rahppanfilmba sámi filmbafestiválas lea Varg. Filmba lea rámiduvvon Ruoŧa bealde ja son gi neakta váldorolla lea dovddus Ruoŧalaš Peter stormare.
Filmba muitala Klemens ja su neabi Nejla birrá. Soai guođoheaba unna eloža Norgga ja Ruoŧa rájá alde. Boazodoalli Klemens orro okto meahcis ja čuovvu meahci lágaid. Klemensa neahpi Nejla hálida maid eallit seamma eallima, muhto su eadni ii dohkket dan. Go gumppe speadjagoahta Klemensa ealus, de gártaba boazodoalliguovttos rihkkut njuolggadusaid ja lágaid. Dát doalvu sudno oktavuođa geahččalussii ja gažáldat lea ahte goabbá sudnos áigu guoddit sivá das mii dáhpáhuvva?
Filbma čájehuvvo otne (06.049 muohtakinos.
Boazopolitiijat sirdojuvvon Kultuvra vissui
Dokumentara Boazopolitiijat galggai otne čájehuvvot Thon Váris, muhto lea dál sirdojuvvon Kultuvravissui. Dokumentara čájehuvvo diibmu 1800 kultuvraviesus. Billeahtaid sáhtát oastit festivála kántuvrras (Thon hoteallas) dahje kultuvraviesus.
Festivála kántuvra rahppo mánnodaga 1000.
Dán jagá festivala kántuvra lea Thon hoteallass ja lea rabas juohke beaivvi gaskkal 1000 ja 2300. Festivála kántuvrras sáhtát oastit billeahtaid filmmaide mat čájehuvvojit Thon váris ja muohtakinos. Billeahtat filmmaide mat čájehuvvojit Kultuvraviesus oastát uvssas doppe.
Festivála kántuvrras oaččut muđui buot dieđuid maid dárbbašat filmmaid birra ja sáhtát maid oastit dan almmolaš Sámi filmbafestivála buff:a.
Vuoitte festivalapássa!
Dán jagi vuorbáda Sámi filbmafestivála festiválapássa sihke filmba- ja musihkkafestiválii. Buohkat geat bohtet skohteriiguin drive-in:ai muohtakinos sáhttet vuoittit beassašfestiválapássa. Juohke skohter mii boahtá oažžu ovtta loatta ja dainna sáhttá vuoittit festiválapássa musihkkafestivalii. Sámi filbmafestivála geassa juohke eahkeda vuoitti muohtakinos ovdal máŋemuš filmma.
Bures boahtin máilmmi áidna skohter drive-in:ai.
Nomadic storier: Road movie arktisas mii lea suddame.
Dokumentara ráidu, “ođđa dálkiid gillájeaddjit”, lea erenomaš mátki miehtá arktisa mii lea suddame. Mii deaivvadit olbmuiguin geat leat liegganan máilmmi vuosttaš gillájeadjit. Beassat maid oaidnit makkar váikkuhusat dálkkadat rievdamin leat olbmuide go deaivvadit inuihttaiguin Ruonaeatnamis ja Alaskas, álgoálbmogiguin Canadas ja nenetsaiguin Ruoššas. Son gii min láidesta dán mátkai lea Sámmol Idivuoma.
Otne (01.04) čájeha Sámi filbmafestivala guokte oasi dán dokumentara ráiddus. Dáin osiin deaivvadit boazodolliiguin Sámis ja nenetsaiguin Ruoššas. Čájáhus lea diibmu 2100 ja billeahttat mákset 50 ruvnno.
Bures boahtin.
Nomadic stories: Guovdageainnu stuimmit
Otne 31.03 diibmu 2100 čájehuvvo Guovdageainnu stuimmit filbma muohtakinos. Dat lea oassin “nomadic stories” filbmaprográmmas mii lágiduvvo máilmmi boazoálbmogiid kongreassa oktavuođas. Čájáhus lea rabas buohkaide ja máksá 50 ruvnno.
Guovdageainnu stummit filbma muitala ovtta sámi siidda birra Guovdageainnus jagi 1852:as. Siida biehttala máksimis eahpevuoiggalaš vealggi gávpealbmaide ja das badjana ge okta dain eanemus dramahtalaš dáhpáhusain davvi skandinavia historjjás.
Filmma lea Nils Gaup bagadallan ja lea vuoittán máŋgá bálkášumi, maŋemuš Frankriikas
Eanet sáhtát lohkat sámi filbmafestivala prográmmas.
Boađe fal áinnas skohterin.
Ovttasbargu Thon Hotell Kautokeino:in
 Foto: Johan Mathis Gaup
Festiválahoavda Sara Beate Eira.
Sámi filbmafestivála ja Thon Hotell Kautokeino ovttasbargaba festivala lágidemiin. Dat mielddisbuktá ahte festivála hukse muohtakino hotealla nuorttalulábeallai.
-Lea dehálaš ahte muohtakino birás ja rámmaeavttut leat buorit, dalle šadda maid álkkit lágidit festivála. Sámi filbmafestivála lea hui duhtávaš go muohtakino ceggejuvvo hotealla lusa, lea guovddáš márkanis, lea várddus ja gussiide lea maid vejolaš fitnat návddašeame hotealla fálaldagaid, lohká Sámi filbmafestivála hoavda Sara Beate Eira.
- Dát lea hui buorre midjiide, maiddai Thon Hotels-jovkui ja erenoamažit Guovdageainnu servodahkii. Hotealla lea rabas buohkaide ja mii sávvat buohkaide bures boahtima hotellii geahččat filmmaid. Mii ráhkadit maid sierra lunsja- ja gaskabeaivebuffetaid nu ahte gehččiin lea vejolašvuohta oastit biebmu filmmaid gaskkas, lohká Thon Hotell Kautokeino direktevra, Stina Petersson Kiuru.
preassagovva
Dokumentara “Min árbeeatnan luohti” das lea ođđá premiera Gaskkaváhkku diibmu 1700 Thon váris.
Loga filmma birra dás
|
